Võistlushooajast puhanud, hakkavad talisportlased nagu ka mina(Kristjan) ja Andreas valmistuma juba uueks talveks. Peamiselt toimusid kevadel treeningud kodus – Elvas ja Otepääl.

Siiski tegime mai lõpus minilaagri Soomes Jyväskyläs, et saada kätte hüppetunnetus. Kokku tuli 5 hüppetrenni koos 36 hüppega, Andreasel 37. Seekord harjutasime väiksel 65m mäel ja treeningutel hoidis silma peal Matti Nykäneni kunagine treener Risto Pirttimäki.

Kuna hüpetes oli 2 kuud pausi, siis olid esimesed neist väga harjumatud. Esimesed kolm hüpet sain vaevalt otsast välja tõugata, kui olin juba maapeal tagasi. Polnud ammu nii lühikesi õhulende sooritanud. Teine trenn ei alanud samuti eriti vaimustavalt, kuna nõlva väljasõidul oli päike muru ära  kuivatunud, mis võttis suusa järsult kinni. Siit tuli korralik kukerpall ja rangluu sai põrutada, õnneks ei takistanud see treeningute jätkamist. Pärast seda hakkasid asjad paremuse suunas minema,hüpped läksid päev päevalt järjest paremaks, tehnika muutus stabiilsemaks  ja hakkas tulema juba kauneid õhulende.

Andreas: „Olin varem juba Eesti väiksematel mägedel hüpanud ja seega üllatusi polnud. Põhirõhk oli suunatud hoovõtule ja äratõukele. Laagri lõpuks paranesid mõlemad ning selle tundega on hea järgnevas laagris Tahvandi K90 edasi lennata.“

Treeningud toimusid parempoolsel mäel.

Kuigi üldjoontes on ettevalmistus samaks jäänud, on siiski lisandunud midagi uut – akrobaatika.  Taavi Truija juhendamisel õpime oma keha paremini valitsema, mis on hea hüppe sooritamiseks väga oluline. Iseenesest paistavad harjutused lihtsad, kuid teostus nõuab keskendumist, et ükski kehaosa läbi ei vajuks. Väheke on asjas ka ärevust, pallidel ja batuudil polegi kõige julgem erinevaid tireleid ja hüppeid proovida.